Ajalugu/Vaimulikud

Ajalugu/Vaimulikud papid.jpg Jõelähtme kihelkond on väga vana. Koguduse alguseks võiks tinglikult nimetada aastat 1219, mil Kallavere külje alt oma retke alustanud ristimisrühm ristis ümbruskonna inimesed. Vaimulikud Esimesed vaimulikud, kes kogudust teenisid, olid Tallinna piiskopi poolt ametisse määratud Taani preestrid. Esimesed isikulised andmed vaimulike kohta pärinevad alles reformatsioonijärgsest ajast. Aastatel 1714 – 1734 oli Jõelähtme pastoriks Heinrich Christopher Wrede (18.02.1691 – november 1764), kelle peetud kirikuraamatud on olulised ajalooallikad. Muuhulgas sisaldavad need informatsiooni koolihariduse edenemisest, kohalikest rahvapärimustest ning juhtumistest ning loodusnähtuste kirjeldusi. Eesti kultuuriloo jaoks kõige olulisem Jõelähtme vaimulik on olnud Gustav Heinrich Schüdlöffel (2.10.1798 – 8.12.1859). Teda peetakse üheks esimeseks, kes hakkas koguma Kalevipojaga seotud pärimusi ja avaldas need ajakirjas "Inland" 1836. a. Schüdlöffel julges esimesena kasutusele võtta nn. uue kirjakeele ja avaldas Ahrensi uuele grammatikale tuginedes tõlkeraamatu “Thomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal” (1844) Jõelähtme kihelkonna kultuuriloo kontekstis vääriks märkimist ka Paul Loppenowe (1.02.1826 – 1.06.1901). Jõelähtmesse tuli ta 1863.a. ja juba järgmisel aastal avas siin köstrikooli. Pisut hiljem avas ta kooli Maardus, Randveres ja Jägalas, siis Kostiveres (1867) ja Sahal (1868). Loppenowe sulest ilmus 1884.a. õpperaamat “Rehkendamine küla koolis”. Viimaseks saksa soost vaimulikuks oli Oskar Ernst Emil Tomberg (1866 – 1938), kes teenis kogudust 1896 – 15.11.1932.