preloadingpreloadingpreloading
KKK - Kalmistuga seoses korduma kippuvad küsimused.
Sisukaart & Prindivaade
Viimati uuendatud
29.07.2016 Logi sisse


KKK - Kalmistuga seoses korduma kippuvad küsimused.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED!

- Miks ma pean end registreerima hauaplatsi kasutajaks?

2012. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima kalmistuseadus. Seaduse kohaselt on hauaplatsi kasutajaks isik, kellel on kalmistu haldaja (EELK Jõelähtme kogudus) poolt antud kirjalik nõusolek hauaplatsi kasutamiseks (seaduse § 9. (13)) . Registreeritud hauaplatsi kasutajal on võimalik ka hauaplatsile matta. Inimesel, kes ei ole hauaplatsi kasutaja, ei ole platsile matmine võimalik.

- Kas ma saan taotluse esitada hauaplatsi osas, kuhu ei ole maetud minu sugulasi või kuhu maetud inimene kuulub mu hõimkonda?

Reeglina sellist taotlust ei rahuldata, sest hauaplatsi kasutaja peab kuuluma platsile maetud omaste ringi.

- Kuidas registreerimine või kirjaliku nõusoleku vormistamine käib?

Inimene peab ühendust võtma kalmistu haldajaga (56647686) ning leppima kokku kohtumisaja. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument. Üheskoos vaadatakse üle konkreetne hauaplats ning vormistatakse kirjalik taotlus hauaplatsi kasutamiseks. Taotlus jääb ootele üheks kuuks kuni aastaks.

- Miks taotlus jääb kuni aastaks ootele?

Taotluse ooteaeg on tingitud probleemidest, mis võivad esile kerkida. Teoreetiliselt on võimalik, et kaks erinevat inimest esitavad ühele ja samale hauaplatsile taotlused. Kui nõnda juhtuma peaks, siis ei sõlmita kasutuslepingut enne, kui on saavutatud üksmeel erinevate osapoolte vahel.

- Kuidas sõlmitakse kasutusleping taotleja ja haldaja vahel?

Haldaja võtab ise taotluse esitajaga ühendust ning vastastikku sobival ajal allkirjastatakse leping.

- Mis on lepingu sisuks?

Lepingu sisu lähtub kalmistu eeskirjadest ja neist johtuvaist kohustustest. Taotleja peab olema eeskirjad läbi lugenud ning nendega nõustuma ja neist juhinduma.

- Kaua leping kehtib ja mis saab siis, kui kasutaja enne lepingu tähtaja lõppu sureb?

Leping kehtib kümme aastat ja ei kaota kehtivust ka siis, kui kasutaja peaks surema. Kasutaja surma korral läheb leping üle kasutaja pärijatele või vormistatakse pärijatega kokkuleppel ümber mõne lähisugulase nimele, kes ei ole pärija. Igal juhul tuleb haldajale edastada muutunud kasutaja andmed.

- Kas hauaplatsi kasutamise eest on kehtestatud tasu?

Hauaplatsi kasutajale, kes on viimasel kolmel aastal teinud kogudusele liikmeannetuse, tasu ei ole. Kõigi teiste puhul on ühe hauakoha tasuks viiskümmend eurot kümneks aastaks. Tasu lõppsuurus sõltub hauakohtade arvust hauaplatsil (nt kolmekohalisel platsil on tasu suuruseks 150 eurot).

- Kas tasu suurus võib muutuda?

Kõigi sellel aastal taotluse esitajate jaoks tasu suurus ei muutu. Tasu suurus võib muutuda nende jaoks, kes esitavad taotluse tuleval aastal. Koguduse nõukogul on õigus tasu suurust järgnevatel aastatel muuta.

- Kas tasu tuleb maksta korraga või jaotub see kümne aasta peale?

Tasu tuleb võimalusel maksta korraga, kindlasti ei jaotu see kümne aasta peale.

- Miks üldse küsitakse tasu? Kas vanaviisi edasi poleks saanud?

Seadus seab haldajale teatava hulga kohustusi, mis omakorda toovad kaasa kulutusi. Keegi peab kinni maksma tehtavad kulutused ja on loogiline, et kalmistu haldamisega seonduvad kulud hüvitavad isikud, kelle huvides kalmistu haldaja neid kulusid kannab. Kuna seaduse järgi ei ole kohustatud kulusid hüvitama riik ega kohalik omavalitsus, siis peavad kulusid kandma hauaplatside kasutajad.

Vanaviisi edasi toimida ei oleks enam saanud, sest seadust tuleb täita.

- Mis tasu eest tehakse?

Haldaja peab kaardistama kõik hauaplatsid ja hauakohad, sõlmima kasutajatega lepingud, siduma platsid konkreetset kasutajatega, hakkama pidama kalmistu registrit ning korraldama järelvalvet ja heakorda. See tähendab aga materjali- ja tööjõukulu.

Tasu hakkab laekuma spetsiaalsele kontole ning seda raha kasutatakse kalmistu heaks. Plaanis on tellida kompostikastid, hoida korras veevärk, soetada tööriistu jne.

- Miks koguduse liikmeannetajatelt ei nõuta tasu?

Neilt inimestelt, kes viimasel kolmel aastal on oma liikmeannetuse teinud, hauaplatsi tasu ei nõuta, sest nende toel on kogudus püsinud ning toimetanud ka kalmistul viimastel aastatel. Samuti ei pea me õigeks annetajaid maksustada lisamaksuga.

- Miks peab hauaplatsi üle mõõtma?

Hauaplatsi peab üle mõõtma selleks, et kindlaks teha hauakohtade arv. Hauakohad nummerdatakse ning tulevikus registreeritakse iga matus ka vastavale hauakohale. Hauakohtade arv määratakse arvestades hauaplatsi laiust ja sinna juba maetud kohtade järgi.

- Kui minu kasutada on kaks hauaplatsi, ise vajan vaid ühte, teist aga mitte, siis mis saab selle teise hauaplatsiga?

Haldaja ootab taotlusi kolm aastat. Kui taotlust ei laeku, siis varustatakse hauaplats vastava teatega ning võidakse anda taaskasutusse.